Rattamatk Piusa koobastesse 5.-6. juuni 1993

Kord ütles sõber Vellak: lähme koopa, sest koopas olla uhke on ja hää ning isegi on veidi põhjust loota, et elusana välja pääseb säält. Ta olla paari sellist venda näinud, kel värisevad käed ja juus on hall. Nad olla kah seal Piusa koopas käinud ja siiamaani selle mõju all.

See polnud vahest parim jutt reklaamiks,
kuid Vellak püüdis lohutada meid,
et kaasa me ei võta toidukraami -
siis raisku vähemalt ei lähe leib.

Nii saigi jäetud kodus jumalaga
ja silitatud ämmal, lastel päid.
Ka kaardi peale püüti tähistada,
kust hiljem taga otsida võiks meid.

Ämm koju labidat jäi teritama
ja üsna mornilt põrnitsema gloobust.
On mõõta selle pealt ju üsna jama,
kui sügaval see koobas on just.

Koor samal ajal kooris muret kurtis,
mis olla suur ja peidus kivi all.
Seejärel aga otsustavalt startis.
Nüüd tagasiteed polnud enam tal.

Jalgratas paistab eemalt lihtne asi
ja lihtne tal see sõiduvärk ka näib.
Peab väntama, et liiguks mäkke masin
ja karjuma, kui sõit mäest alla käib.

Teel kaasas olema peaks mõnus pusa traati,
et kinnitada kõik, mis lahti põrub.
Ei pruugi võtta tünni või siis vaati,
kuid siiski vajalik on mõni pudel õlut.

See viimane just oli jäänud maha,
kuid õlleta ei ole matkal alust.
Pea rinnus pistab, süda läheb pahaks
ja õllekrambid rabavad su jalust...

Nii huku vältimiseks koor käis eri teedel
ja kammis läbi ümbruskonna poed.
Jäi Piusa äri igaveseks meelde -
sealt sai vaid äädikat ja "Royalit" (mis soe).

Neist surrogaati me ei hakand keetma
(ehk jook küll oleks saanud paras vikat),
sest elu lõpp meil tuli koopas veeta
ja piinelda seetõttu niigi pikalt.

Sai püstitatud telk, mis suur kui põder,
et jätta oma koli sinna varju
kuid seltskond oli väntamisest nõder,
ei tahtnud käia pissil ega marjul

vaid otse telki puges, sinna langes
ja äärepealt vist oleks unne suikund
kui poleks kostnud tänitamist kanget
ja jõhkralt Siiri poleks telki tuikund.

See äratus ei mõjund kuigi hellalt
ja kätte jõudsid kannatuse piirid,
kuid uljalt "Minek!!!" hüüdis sõber Vellak
ja telgi puhtaks suutis petta Siirist.

Ei, sellistel (kõik hakkasid nüüd kurtma) ei ole kohta korralike keskel! Neil tuleks püstitada päris oma jurta, las Siiri Bingoga seal hullab või siis vestleb. On koopas teatavasti üsna pime. Seepärast oli kõigil küünal risti hambus, kui algas lõpuks koopa poole minek. Koor hanerivis Aini järel sammus

ja mõtles kurbi mõtteid, millel sisuks,
et ilusad on linnulaul ja päike,
et urgu pugeda ei ole mingit isu
ja ehk on koopasuu mu korpuse jaoks väike...

Ei olnud väike. Kurat, paras oli ja mõne jaoks veel suureks kippus jääma. Kes urgu tõmbamise suhtes tõrges oli, sel sõber Vellak hellalt käsi väänas. Meid veidi maa all lihtsalt ringi veeti ja enne, kui veel toibuda sest saadi üks võisturoomamine maha peeti, mil motoks kõigil tuntud "Gaabi, gaabi..."

Nii tasapisi karastusid närvid ja koopavärk ei tundunudki kole ning teises koopas proovisime järgi mis saab, kui Aini meie hulgas pole. Sai see, et pooled jõudsid ise välja, ehk retk küll oli olnud üsna ärev. Et teine pool ei kõngeks maha näljast, siis Alo Ainiga käis nendel hiljem järel.

Sel hetkel jõudsid koopa juurde needki,
kes tões ja vaimus polnud vänta andnud.
No mis sa neile ütled või siis teedki -
sai sõbrad lihtsalt urgu kinni pandud.

ma usun, sõber Vellak oli see, kes
seal välja pakkus mõtte üsna kena:
kui augu ette kerge katte nüüd teeks -
siis välja nad ei tule iial enam!

See mõte kohe meeldis teistelegi,
las laisadki nüüd tunda veidi piina!
Kõik sõpradele ruttu tünni tegid
ja nende mälestuseks võtsid viina.

Ei läinud kahjuks aega mööda palju ja pudel ainult ringi teha jõudis, kui paistma hakkas Paidre liivakaljust ja kosutuseks kah üht lonksu nõudis. Et kogu koor sai nõnda kokku jälle ja kurvastusel polnud mingit mõtet, siis viina ka ei antud enam talle, vaid grupipildiks tehti seal paar võtet.

Veel ühes koopas saime kõva vati, vist pole varem nähtud sellist tralli. Seal tähtsat osa mängis "Mehukatti", kui lavastati "Loomade jalgpalli". Kes kelle kukil kuhupoole ründas, ei omanud sel hetkel tähtsust mingit. näis loožist vaadatuna kogu sündmus vaid liivapilv, mis koopas tormas ringi.

Ka tulemusi välja kuulutati,
sest mõni olla siiski taband märki
kuid rohkem oli kadund "Mehukatti"
ja tehti kerget müramise-värki.

Näis päiksevalgus jälle imearmas,
kui ükskord lõppesid me koopapiinad.
Veel tossu üsna vaevu mahtus varvas,
sest nõnda palju oli selles liiva.

Sai lõkke ümber tehtud kõike seda, mis alati on meie kambal tavaks. Sai kurdetud, et teistel kõigil naised ja "Obinitsa Rock" kah oli kavas. Seal mingil hetkel pahaks pani keegi, et ühel teisel kukk vist olla surnud ja välja selgitada püüti seegi, kes kobinal on akna alla tulnud.

Kus urkas Siiri jagas oma kooke, ei ole siiamaani täpselt teada sest pruugitud sai igasugu jooke, neist mõni pisut nalja tegi peaga. Poiss kõige popim öösel Paidre oli, ta jälgi ajasid kõik piigad taga, sest tema "Audis" oli naiste koli - ja tüdruk korralik öömütsita ei maga!

Öö hõlmas kummalisi asju sündis,
sest und ei saanud tuntud sõber V
vaid erutatult laagris ringi kündis,
et jälle tünga panna teistele.

Ei läinud tal ka pihud vaevast rakku, ei kasvanud tal kannikale paise kui sadulaid ta rattailt maha kakkus ja hiljem neid maa sisse istus vaikselt! Kui koitis, polnud kohal ühtki pakku. Kes pole olnud selle teose juures, ei taipa, millist vaatepilti pakkus kakskümmend sadulat seal ringis lõkke ääres.

Kui toibuti, siis hävitati jäägid
(ma silmas toiduvarusid pean nimelt)
ja rohkem sellest laagrist ehk ei räägi,
sest kohe algas järjekordne MINEK.

Seekord see minek suundus juba koju,
ehk elamustest küll ei olnud villand,
kuid oodati ju kodus iga roju
ja sadul oli pepu hõõrund lillaks.

Kui sellel kohal laul ei saa veel otsa,
sest vaenlane, see oli salakaval:
ta kärmelt avas ühe kõrtsi Otsal
ja kuna ilmakene oli üsna palav

siis läksimegi üsna lihtsalt haneks,
ja rindu tõmbasime õlut mitu kasti.
Et lõbus seltskond lõhkuma ei paneks,
siis üsna vabalt jaurata meil lasti.

See sobis hästi retke lõpetuseks
ja jutu võikski jätta siiapaika,
kuid midagi peab jääma õpetuseks,
sest muidu mõni laulu võtab laita:

Kas Hilaro on õhus, vees või maa all
ehk omadega juba lausa koopas -
vaid kahetsed, kui sa ei löönud kaasa,
sest üritusest ainult head võib loota!